Esimene postitus ning üheksa päeva Prantsusmaani.
Mõtlesingi, et miks ma pole kunagi blogi pidanud, nüüd on selleks hea põhjus. Kes veel ei tea, siis lähen jaanuari alguses üheks semestriks Prantsusmaale õppima. See tähendab umbes viis kuud elu sellel põneval maal. Sellest kavatsesingi täna lühidalt rääkida.
Nimelt õnnestub mul saada osa paljudele tuttavast Erasmuse programmist, mis toetab üliõpilaste õppimist ja praktikat EL-i liikmes- ja programmiga liitunud riikides. Seda nii hea nõu kui ka tudengile hädavajaliku stipendiumiga, milleta mina ega ka tõenäoliselt paljud teised üliõpilased saaks välisriigis õppimist endale lubada. Kandideerimisprotsess ise on üsna lihtsaks tehtud, kuid nõuab siiski vähemalt paar kuud kannatust, kuna kahe riigi vahel on vaja korda ajada hulk paberimajandust. Viimasest pole ma veel endiselt pääsenud, kuna Prantsusmaa on teatavasti oma bürokraatia poolest kurikuulus ning kohale jõudes tuleb mul asuda täitma ja taotlema hulk eri dokumente. Ma siiralt loodan, et oma ebapädeva prantsuse keele tõttu kuskile siduvale lepingule enda teadmata alla ei kirjuta. Pean kiiremas korras endale mõne keelt paremini valdava sõbranna hankima!
Kool, kus ma õppima asun kannab nime Institut d'études politiques de Bordeaux ehk lühidalt lihtsalt Sciences Po Bordeaux, mis asub Prantsusmaa edelaosas. Miks selline valik?
Päris heavy postitus tuli sel korral. Järgneva üheksa päeva jooksul on veel palju teha - sessile edukalt punkt panna, palju-palju pakkida ja mis kõige kurvem, Sõpruse kantsist välja kolida. Olen selles korteris neli aastat elanud. Lots and lots of memories.
Ma loodan, et kõik läheb hästi ning palju patja ei nuta seal alguses. Mul on paljud kursakad juba taolisest võimalusest kinni haaranud, ehk lausa 1/3 lõpetab selle tõttu hoopis neljandal aastal. Eks saan ka mina siis hakkama. Kõigi kogemused tunduvad seda igatahes täiega väärt.
Kirjutan taas, kui olen juba kohale jõudnud.
Kertu
Mõtlesingi, et miks ma pole kunagi blogi pidanud, nüüd on selleks hea põhjus. Kes veel ei tea, siis lähen jaanuari alguses üheks semestriks Prantsusmaale õppima. See tähendab umbes viis kuud elu sellel põneval maal. Sellest kavatsesingi täna lühidalt rääkida.
Nimelt õnnestub mul saada osa paljudele tuttavast Erasmuse programmist, mis toetab üliõpilaste õppimist ja praktikat EL-i liikmes- ja programmiga liitunud riikides. Seda nii hea nõu kui ka tudengile hädavajaliku stipendiumiga, milleta mina ega ka tõenäoliselt paljud teised üliõpilased saaks välisriigis õppimist endale lubada. Kandideerimisprotsess ise on üsna lihtsaks tehtud, kuid nõuab siiski vähemalt paar kuud kannatust, kuna kahe riigi vahel on vaja korda ajada hulk paberimajandust. Viimasest pole ma veel endiselt pääsenud, kuna Prantsusmaa on teatavasti oma bürokraatia poolest kurikuulus ning kohale jõudes tuleb mul asuda täitma ja taotlema hulk eri dokumente. Ma siiralt loodan, et oma ebapädeva prantsuse keele tõttu kuskile siduvale lepingule enda teadmata alla ei kirjuta. Pean kiiremas korras endale mõne keelt paremini valdava sõbranna hankima!
Kool, kus ma õppima asun kannab nime Institut d'études politiques de Bordeaux ehk lühidalt lihtsalt Sciences Po Bordeaux, mis asub Prantsusmaa edelaosas. Miks selline valik?
- Kultuur. Ma ei tea, mis see nii on, aga juba noorest peast on mulle huvi pakkunud Prantsusmaa kultuur ja ajalugu. Ja ma juba ootan kuulda prantslaste enda käsitlusi suurte mõtlejate töödest, alates Rousseaust ja Mostesquieust ning lõpetades Sartre ning Foucaultiga. Linna valik oli veidi keerulisem, kuid lõpuks said määravaks asukoht ja suurus. Bordeauxi piirkond on ajalooliselt mõnusa hõnguga kuulus veinipiirkond ookeani ääres ning ka linn ise tundub mulle paraja suurusega (240 000 inimest), et ennast koduselt tunda. Ning ma ei alusta üldse restoranide, pagariäride, muuseumide, teatrite jms teemal. Ilmselt söön end makroonidest ümmarguseks ning veeren hiljem Eesti tagasi. :)
- Keel. Prantsuse keel on ju nii ilus! Nii kahju, et ma õppimist juba varem ei alustanud. Ülikoolis ei sobinud kursuste ajad minu kohustuslike loengutega ning seega tegin ma algust alles sel sügisel. Praegu on selge algtase. Oskan öelda, kes olen ja kust tulen, mida ma umbes tahan ning ka kohvikus ja poes ei tohiks eriliselt hätta jääda, kuid ladusast vestlusest on asi kaugel. Kuid loodetavasti tuleb see pool aastat mulle kasuks ning sealsed keelekursused motiveerivad ka Tartus edasi õppima.
- Kvaliteet. Tegu on ühega üheksast politoloogiale spetsialiseeruvast grand ecole kõrgkoolist Prantsusmaal, millest kuulsaim on loomulikult Pariisi Sciences Po, kus on ka põhimõtteliselt välja koolitatud Prantsusmaa poliitiline eliit. Sealne kõrgharidussüsteem on jaotunud kaheks: ülikoolideks riikliku süsteemi sees ja siis eelnevalt nimetatud grandes ecoles, mis kujutab endast käputäit spetsialiseerunud eliitkooli, kuhu on keskmisel prantslasel äärmiselt raske sisse saada. Eelnevalt peavad nad läbima paar aastat ettevalmistavaid kursusi ning sissesaanute protsent kõigub umbes 5% ümber. Mina õnneks taolist kadalippu läbima ei pidanud ning seda kõva diplomit ka ei saa, kuna õpin seal vaid pool aastat Erasmuse raames, kuid loodetavasti on ka see lühike periood tulevikus kasuks.
Päris heavy postitus tuli sel korral. Järgneva üheksa päeva jooksul on veel palju teha - sessile edukalt punkt panna, palju-palju pakkida ja mis kõige kurvem, Sõpruse kantsist välja kolida. Olen selles korteris neli aastat elanud. Lots and lots of memories.
Ma loodan, et kõik läheb hästi ning palju patja ei nuta seal alguses. Mul on paljud kursakad juba taolisest võimalusest kinni haaranud, ehk lausa 1/3 lõpetab selle tõttu hoopis neljandal aastal. Eks saan ka mina siis hakkama. Kõigi kogemused tunduvad seda igatahes täiega väärt.
Kirjutan taas, kui olen juba kohale jõudnud.
Kertu
