Hei,
Olen nüüd pea nädal aega tagasi Maarjamaa pinnal olnud, ning mõtlesin, et nüüd on aeg mu Erasmuse seiklus kokku võtta. Siin on kümme avastust, mis mina enda juures tegin.
1. Võõraste inimestega rääkimine ei tekita enam pinget.
Mida Erasmus sinuga teeb? Lükkab su pea ees tundmatusse vette. Sa oled riigis, mida ei tunne, linnas, mida tunned veel vähem ning sul pole ühtegi sõpra ja tuttavat, kes sind võiks aidata. Mida sa teed? Hangid endale sõbrad ja tuttavad. See on esimene hädavajalik ülesanne. Jah, hädavajalik. Ning oh, see võib küll väsitav olla, iga päev minna välja, lootes leida uued parimad sõbrad, kuid see julgus inimestega suhtlemisel, mis sa sealt saad, on hindamatu.
2. Sulle pole enam nii oluline, mida teised sinust arvavad.
Kui sa oled olukorras, mis on alguses nii võõras ja nii ebameeldiv, ei tule sul isegi mõttesse paanitseda väikeste detailide pärast ning ammugi ei jõua sa paanitseda oma käitumismaneerida või välimuse pärast. Sul on kooli üles leidmisegagi probleeme. Ning kuskohast sa süüa saad? Ning pesu on ju ka vaja millalgi pesta. Kõik väiksed paanikad lükkuvad tagapaanile. Ning ausalt, ega kedagi huvita ka, kas sul on jalas sinised või mustad teksad või et su juuksed on kaks päeva pesemata.
3. Sa leiad, et paljud stereotüübid peavad paika.
See on üks lõbusamaid osasid Erasmuse juures. Teiste rahvustega tutvumine, üksteise eripärade tähelepanemine ning sõbralik ilkumine. Mu hispaanlasest korterikaaslane naljatas pidevalt, et küll nad on ikka laisad. Ning prantslannast sõbranna tunnistas, et jah, nende päevakava koosneb suitsetamisest, veini ja juustu söömisest ning et prantsuse mehed on tõesti parajad mesikeeled. Me kõik teame, et selline jutt on pealiskaudne, kuid see ei peata meid naljatamast. Meie erinevused võivad olla tõeline komöödia ning nagu me teame, siis naer ju ühendab.
4. Sa oled ühistranspordi ekspert.
Kõik me teame seda tunnet, kui kodulinna sõidugraafikus miskit muutub ning veidi podisedes tuleb uus plaan endale selgeks teha. Võõras riigis, võõras linnas ja võõras süsteemis orienteeruma õppimine on aga täiesti omaette ülesanne. Alguses tekitavad probleeme isegi lihtsamad asjad nagu kuskohast pilet hankida, milline pilet hankida, millises peatuses maha minna ning KUIDAS trammi pealt maha saada (jah, haha). Lisa sellele veel mõne teise linna transpordisüsteemi õppimine ning ongi ekspert valmis. Nüüd ma lausa naudin eri metroo- ja trammisüsteeme.
5. Sa oled kehakeele ekspert.
Esiteks - No mida sa teed, kui jutt on vaja aetud saada, aga teineteise keelest te aru ei saa? Eks ikka seletad kätega. Vibutad, vehid, manad näole koomilisi ilmeid, mida iganes, et saaksite üksteisest aru. Minu vigase ja napi prantsuse keele ning elava kehakeele duoga said enamus asjad (LÕPUKS) selgeks räägitud. Ning keeltest rääkides - loomulikult muutub ka su inglise keel oluliselt ladusamaks, mis on ainult hea!
6. Sa julged proovida uusi ja veidraid asju.
No olgu, tigusid ma ei söönud, kuid igasugu muid uusi põnevaid asju, mida ma Eestis endale sisse ei ajaks, sai maitstud küll. Lisaks toidule satud sa ilmselt aeg-ajalt seltskondadesse, kus ei oleks end kunagi varem ette kujutanud ning kohtadesse, mis sind samuti üllatavad. Erasmus ongi üks üllatuste ning eneseületuste aeg.
7. Sa oled kannatlikum.
Sa küsid, kuidas? Igal rahvusel on oma kidnlad maneerid ning asjade ajamise viisid, mis tunduvad sulle alguses kummalised või täiesti arusaamatud. Prantslased ning nende bürokraatia on näiteks omaette klass. Kui Eestis olen harjunud, et kõike saab lahendada internetis paari klikiga, siis seal tuli ette näidata ja täita oi-oi kui palju pabereid. Teinekord viisin neile hunniku dokumente, millest mõndasid nad ei soovinud ning teised võtsid vastu. Paar nädalat hiljem saan kirja, et soovivad ikka neid dokumente, mis nad varem ei tahtnud ning need dokumendid, mis ma neile andsin, tahavad nad uuesti saada. Ning isegi telefoni lõpetamiseks tuleb Pariisi kirju saata. Ja oi, kuidas nad võtavad mõnusaid pikki lõunapause, mis see kolm tundi ikka ära ei ole. Ja kunagi ei tea, kas nad lõunapausilt ikka tagasi tulevad. Sama ka koolis. Need on kõigest mõned näited sellest, kuidas Erasmus sind kannatlikumaks muudab. Lõpuks ma vaid naersin ning lõin ise ka käega.
8. Sa tead, kui kallid on pere ja sõbrad.
See on ehk kõige loogilisem punkt siin. Kodust eemal olles tuleb ikka igatsus peale. Kuid igatsema hakkad sa väikeseid detaile. Mina oleks tahtnud näiteks Merkaga kinno minna Insurgent'i vaatama või ema hakklihakastet kartulite ja hapukooresalatiga süüa. Ning kui tore oleks lihtsalt vahel sõpradega koos maha istuda, juttu rääkida, Emajõe ääres jalutada. Sellest kõigest oled sa mõnda aega eemal, nii et tagasi tulles oled ka ilmselt tänulikum.
9. Sa oskad hinnata kodumaad.
Jah, minu armas e-Eesti, kuidas ma sind hindan. Ning meie töökad inimesed, tänu kellele saan ma ka õhtuti ja pühapäeviti (wow) toidupoest endale maiustamist osta. Ning must leib ja kohukesed. Oh, kuidas ma teid igatsesin, kohukesed. Ning need sood ja rabad ning männimetsad, kõik see on nii armas.
10. Samas tead, et maailm on nii lahe, et varsti tuleb taas avastusretkele minna.
Sa oled kindel, et see ei olnud sinu viimane seiklus ning alustad vaikselt juba järgmise planeerimisega. Ma ei tea, kas see on vaid minu eripära, kuid kuigi Eesti on nii armas, siis tundub ta ka väiksem kui kunagi varem. Ning lisaks Eesti kodakondsusele tundub nagu oleksid saanud ka "maailma kodakondsuse". Sest maailm on nii põnev ja avastamist täis!
Olen nüüd pea nädal aega tagasi Maarjamaa pinnal olnud, ning mõtlesin, et nüüd on aeg mu Erasmuse seiklus kokku võtta. Siin on kümme avastust, mis mina enda juures tegin.
1. Võõraste inimestega rääkimine ei tekita enam pinget.
Mida Erasmus sinuga teeb? Lükkab su pea ees tundmatusse vette. Sa oled riigis, mida ei tunne, linnas, mida tunned veel vähem ning sul pole ühtegi sõpra ja tuttavat, kes sind võiks aidata. Mida sa teed? Hangid endale sõbrad ja tuttavad. See on esimene hädavajalik ülesanne. Jah, hädavajalik. Ning oh, see võib küll väsitav olla, iga päev minna välja, lootes leida uued parimad sõbrad, kuid see julgus inimestega suhtlemisel, mis sa sealt saad, on hindamatu.
2. Sulle pole enam nii oluline, mida teised sinust arvavad.
Kui sa oled olukorras, mis on alguses nii võõras ja nii ebameeldiv, ei tule sul isegi mõttesse paanitseda väikeste detailide pärast ning ammugi ei jõua sa paanitseda oma käitumismaneerida või välimuse pärast. Sul on kooli üles leidmisegagi probleeme. Ning kuskohast sa süüa saad? Ning pesu on ju ka vaja millalgi pesta. Kõik väiksed paanikad lükkuvad tagapaanile. Ning ausalt, ega kedagi huvita ka, kas sul on jalas sinised või mustad teksad või et su juuksed on kaks päeva pesemata.
3. Sa leiad, et paljud stereotüübid peavad paika.
See on üks lõbusamaid osasid Erasmuse juures. Teiste rahvustega tutvumine, üksteise eripärade tähelepanemine ning sõbralik ilkumine. Mu hispaanlasest korterikaaslane naljatas pidevalt, et küll nad on ikka laisad. Ning prantslannast sõbranna tunnistas, et jah, nende päevakava koosneb suitsetamisest, veini ja juustu söömisest ning et prantsuse mehed on tõesti parajad mesikeeled. Me kõik teame, et selline jutt on pealiskaudne, kuid see ei peata meid naljatamast. Meie erinevused võivad olla tõeline komöödia ning nagu me teame, siis naer ju ühendab.
4. Sa oled ühistranspordi ekspert.
Kõik me teame seda tunnet, kui kodulinna sõidugraafikus miskit muutub ning veidi podisedes tuleb uus plaan endale selgeks teha. Võõras riigis, võõras linnas ja võõras süsteemis orienteeruma õppimine on aga täiesti omaette ülesanne. Alguses tekitavad probleeme isegi lihtsamad asjad nagu kuskohast pilet hankida, milline pilet hankida, millises peatuses maha minna ning KUIDAS trammi pealt maha saada (jah, haha). Lisa sellele veel mõne teise linna transpordisüsteemi õppimine ning ongi ekspert valmis. Nüüd ma lausa naudin eri metroo- ja trammisüsteeme.
5. Sa oled kehakeele ekspert.
Esiteks - No mida sa teed, kui jutt on vaja aetud saada, aga teineteise keelest te aru ei saa? Eks ikka seletad kätega. Vibutad, vehid, manad näole koomilisi ilmeid, mida iganes, et saaksite üksteisest aru. Minu vigase ja napi prantsuse keele ning elava kehakeele duoga said enamus asjad (LÕPUKS) selgeks räägitud. Ning keeltest rääkides - loomulikult muutub ka su inglise keel oluliselt ladusamaks, mis on ainult hea!
6. Sa julged proovida uusi ja veidraid asju.
No olgu, tigusid ma ei söönud, kuid igasugu muid uusi põnevaid asju, mida ma Eestis endale sisse ei ajaks, sai maitstud küll. Lisaks toidule satud sa ilmselt aeg-ajalt seltskondadesse, kus ei oleks end kunagi varem ette kujutanud ning kohtadesse, mis sind samuti üllatavad. Erasmus ongi üks üllatuste ning eneseületuste aeg.
7. Sa oled kannatlikum.
Sa küsid, kuidas? Igal rahvusel on oma kidnlad maneerid ning asjade ajamise viisid, mis tunduvad sulle alguses kummalised või täiesti arusaamatud. Prantslased ning nende bürokraatia on näiteks omaette klass. Kui Eestis olen harjunud, et kõike saab lahendada internetis paari klikiga, siis seal tuli ette näidata ja täita oi-oi kui palju pabereid. Teinekord viisin neile hunniku dokumente, millest mõndasid nad ei soovinud ning teised võtsid vastu. Paar nädalat hiljem saan kirja, et soovivad ikka neid dokumente, mis nad varem ei tahtnud ning need dokumendid, mis ma neile andsin, tahavad nad uuesti saada. Ning isegi telefoni lõpetamiseks tuleb Pariisi kirju saata. Ja oi, kuidas nad võtavad mõnusaid pikki lõunapause, mis see kolm tundi ikka ära ei ole. Ja kunagi ei tea, kas nad lõunapausilt ikka tagasi tulevad. Sama ka koolis. Need on kõigest mõned näited sellest, kuidas Erasmus sind kannatlikumaks muudab. Lõpuks ma vaid naersin ning lõin ise ka käega.
8. Sa tead, kui kallid on pere ja sõbrad.
See on ehk kõige loogilisem punkt siin. Kodust eemal olles tuleb ikka igatsus peale. Kuid igatsema hakkad sa väikeseid detaile. Mina oleks tahtnud näiteks Merkaga kinno minna Insurgent'i vaatama või ema hakklihakastet kartulite ja hapukooresalatiga süüa. Ning kui tore oleks lihtsalt vahel sõpradega koos maha istuda, juttu rääkida, Emajõe ääres jalutada. Sellest kõigest oled sa mõnda aega eemal, nii et tagasi tulles oled ka ilmselt tänulikum.
9. Sa oskad hinnata kodumaad.
Jah, minu armas e-Eesti, kuidas ma sind hindan. Ning meie töökad inimesed, tänu kellele saan ma ka õhtuti ja pühapäeviti (wow) toidupoest endale maiustamist osta. Ning must leib ja kohukesed. Oh, kuidas ma teid igatsesin, kohukesed. Ning need sood ja rabad ning männimetsad, kõik see on nii armas.
10. Samas tead, et maailm on nii lahe, et varsti tuleb taas avastusretkele minna.
Sa oled kindel, et see ei olnud sinu viimane seiklus ning alustad vaikselt juba järgmise planeerimisega. Ma ei tea, kas see on vaid minu eripära, kuid kuigi Eesti on nii armas, siis tundub ta ka väiksem kui kunagi varem. Ning lisaks Eesti kodakondsusele tundub nagu oleksid saanud ka "maailma kodakondsuse". Sest maailm on nii põnev ja avastamist täis!
No vot siis. Järgmisena üritan Marseille reisi ka kirja saada...
Kertu
