Bonjour !
Sel korral kiirelt ja lühidalt sellest, mis viimastel päevadel toimunud on. Eile toimus Bordeauxis, nagu ka igalpool mujal Prantsusmaal, suur meeleavaldus sõnavabaduse toetuseks, millega avaldati samuti ka vastuseisu terroristlikele liikumistele. Ma nägin juba varasemalt Facebooki eventi, kus oli 40 000 osalejat, kuid ma ei osanud arvatagi, kui palju rahvast tegelikult kokku tuleb.
Teekond Bordeauxi südalinna oli võimatu missioon, kuna kõik trammipeatused olid paksult rahvast täis, sama kehtis kõigi transpordivahendite kohta. Rahvas oli mobiliseeritud, kõik olid teel meeleavaldusele, nii noored kui ka vanad. Minuga koos oli kreeklanna Iliana, sloveenlanna Nina, prantslanna Dominica ning Soome kutt Oliver. Ootasime ja vaatasime, kuid kõik mööduvad trammid olid rahvast paksult täis topitud, nii et otsustasime sõita hoopis vastassuunda ja lõpuni välja, et siis kui sama tramm tagasi linna poole asub sõitma, oleme me juba selle peal. Mõte oli hea ning nii see läkski. Surusime end trammi peale ning olime juba teel kesklinna poole kui tramm seisma jäi. Ma ei tea, mis põhjusel, aga nii me seal istusime nagu kilud karbis ning ootasime oma 15-20 minutit, et sõitu jätkata. Üsna pea pärast taas liikuma asumist peatus tramm taas ning seekord lõplikult, kuna kesklinnale lähemale polnud võimalik sõita. Niisiis tuli edasi liikuda kondimootori abil. Selleks ajaks olime juba lootusetult hiljaks jäänud.
Linn oli rahvast paksult täis ning kõik olid kuskile liikumas, ilmselt samuti meeleavaldusele, nagu ka meie. Lõpuks leidsime üles rahvavoolu ning liitusime sellega. Põhimõtteliselt kujutas see endast vaikses tempos läbi kesklinna jalutamist, lauldes vahepeal hümni (mille sõnu mina küll ausalt ei tea), plaksutades ning hüüdes "Charlie, Charlie, Charlie!". Nii lihtne see oligi. Mingisuguseid kähmlusi ei olnud, keegi stseeni ei korraldanud ning üldiselt oli kogu üritus tsiviliseeritud. Rahvas oli olnud väga loominguline plakatite meisterdamisel, neid oli põnev vaadata, lugeda ning üritada peas ümber tõlkida. Kusjuures juba praegu toimub enamus mu mõtlemisest inglise keeles ning ka Georgiga skypedes pole esimesed laused mitte alati eesti keeles. Ning ma pole siin veel nädalatki olnud! Igatahes oli võimas vaadata selle rahva pühendumust. Hiljem lugesin uudistest, et kokku osales umbes 140 000 inimest. Ning seda vaid pelgalt Bordeauxis, rääkimata suurematest linnadest ning Pariisist.
See oli viimaste päevade üks asjalikum tegevus. Ülejäänud nädalavahetuse veetsin süües ja shopates. Päris laisalt, ma tean, kuid ma vajasin seda aega, et lihtsalt sisse elada ning samuti neid vabu hommikuid, et lootusetult sisse magada ning end lõpuks reisist välja puhata. Õhtupoolikud olen veetnud poodeldes ning Bordeauxis on imeline tänav nimega Sainte-Catherine, mis on 1,2 km pikk jalakäijate shopingutänav täis kõiksugu poode alates kiirmoest kuni lõpetades haute couturega, mille vahel veel igasugu armsad pagariärid ning muud vahvad poekesed. Muideks, see peaks olema kõige pikem selline tänav Euroopas. Ning ma saabusin siia täpselt allahindluste ajaks! Ning need pole lihtsalt Eesti-stiilis allahindlused, kus õnne korral võib leida asju, mis on 40% all, vaid tõesti kõikides poodides on meeletud allahindlused ning samuti ka meeletud massid. Ma olen seda poejada juba mitu korda külastanud, kuid kordagi pole jõudnud lõpuni käia. Näiteks ostsin ma endale kevadmantli -60% allahindlusega ning armsad nahast kingad -70% allahindlusega. Kõiksugu muud nänni loomulikult samuti. Ning ma lihtsalt armastan prantsuse kosmeetikat ning näohooldustooteid, alates Vichyst ning lõpetades Avènega, mis maksavad Eestis õelalt palju. Kui ma ostsin Eesti apteegist Vichy näovee 25 euroga, siis siin on see 9 eurot ja kopikad peale. Ema juba naljatab, et pean ka talle Eesti poole paki teele panema.
Nüüd aga aitab logelemisest, sest homme algab kool!
Au revoir !
Sel korral kiirelt ja lühidalt sellest, mis viimastel päevadel toimunud on. Eile toimus Bordeauxis, nagu ka igalpool mujal Prantsusmaal, suur meeleavaldus sõnavabaduse toetuseks, millega avaldati samuti ka vastuseisu terroristlikele liikumistele. Ma nägin juba varasemalt Facebooki eventi, kus oli 40 000 osalejat, kuid ma ei osanud arvatagi, kui palju rahvast tegelikult kokku tuleb.
Teekond Bordeauxi südalinna oli võimatu missioon, kuna kõik trammipeatused olid paksult rahvast täis, sama kehtis kõigi transpordivahendite kohta. Rahvas oli mobiliseeritud, kõik olid teel meeleavaldusele, nii noored kui ka vanad. Minuga koos oli kreeklanna Iliana, sloveenlanna Nina, prantslanna Dominica ning Soome kutt Oliver. Ootasime ja vaatasime, kuid kõik mööduvad trammid olid rahvast paksult täis topitud, nii et otsustasime sõita hoopis vastassuunda ja lõpuni välja, et siis kui sama tramm tagasi linna poole asub sõitma, oleme me juba selle peal. Mõte oli hea ning nii see läkski. Surusime end trammi peale ning olime juba teel kesklinna poole kui tramm seisma jäi. Ma ei tea, mis põhjusel, aga nii me seal istusime nagu kilud karbis ning ootasime oma 15-20 minutit, et sõitu jätkata. Üsna pea pärast taas liikuma asumist peatus tramm taas ning seekord lõplikult, kuna kesklinnale lähemale polnud võimalik sõita. Niisiis tuli edasi liikuda kondimootori abil. Selleks ajaks olime juba lootusetult hiljaks jäänud.
Linn oli rahvast paksult täis ning kõik olid kuskile liikumas, ilmselt samuti meeleavaldusele, nagu ka meie. Lõpuks leidsime üles rahvavoolu ning liitusime sellega. Põhimõtteliselt kujutas see endast vaikses tempos läbi kesklinna jalutamist, lauldes vahepeal hümni (mille sõnu mina küll ausalt ei tea), plaksutades ning hüüdes "Charlie, Charlie, Charlie!". Nii lihtne see oligi. Mingisuguseid kähmlusi ei olnud, keegi stseeni ei korraldanud ning üldiselt oli kogu üritus tsiviliseeritud. Rahvas oli olnud väga loominguline plakatite meisterdamisel, neid oli põnev vaadata, lugeda ning üritada peas ümber tõlkida. Kusjuures juba praegu toimub enamus mu mõtlemisest inglise keeles ning ka Georgiga skypedes pole esimesed laused mitte alati eesti keeles. Ning ma pole siin veel nädalatki olnud! Igatahes oli võimas vaadata selle rahva pühendumust. Hiljem lugesin uudistest, et kokku osales umbes 140 000 inimest. Ning seda vaid pelgalt Bordeauxis, rääkimata suurematest linnadest ning Pariisist.
See oli viimaste päevade üks asjalikum tegevus. Ülejäänud nädalavahetuse veetsin süües ja shopates. Päris laisalt, ma tean, kuid ma vajasin seda aega, et lihtsalt sisse elada ning samuti neid vabu hommikuid, et lootusetult sisse magada ning end lõpuks reisist välja puhata. Õhtupoolikud olen veetnud poodeldes ning Bordeauxis on imeline tänav nimega Sainte-Catherine, mis on 1,2 km pikk jalakäijate shopingutänav täis kõiksugu poode alates kiirmoest kuni lõpetades haute couturega, mille vahel veel igasugu armsad pagariärid ning muud vahvad poekesed. Muideks, see peaks olema kõige pikem selline tänav Euroopas. Ning ma saabusin siia täpselt allahindluste ajaks! Ning need pole lihtsalt Eesti-stiilis allahindlused, kus õnne korral võib leida asju, mis on 40% all, vaid tõesti kõikides poodides on meeletud allahindlused ning samuti ka meeletud massid. Ma olen seda poejada juba mitu korda külastanud, kuid kordagi pole jõudnud lõpuni käia. Näiteks ostsin ma endale kevadmantli -60% allahindlusega ning armsad nahast kingad -70% allahindlusega. Kõiksugu muud nänni loomulikult samuti. Ning ma lihtsalt armastan prantsuse kosmeetikat ning näohooldustooteid, alates Vichyst ning lõpetades Avènega, mis maksavad Eestis õelalt palju. Kui ma ostsin Eesti apteegist Vichy näovee 25 euroga, siis siin on see 9 eurot ja kopikad peale. Ema juba naljatab, et pean ka talle Eesti poole paki teele panema.
Nüüd aga aitab logelemisest, sest homme algab kool!
Au revoir !
Ohhh, need paletid... :))
VastaKustutaSee on hea kraam jah :)
KustutaMind panid ka need Naked2 paletid ahhetama!
VastaKustutaKallis lõbu, aga minu arvates hinda väärt, kuna pigment on nii hea, et ma ei kujuta ettegi, kaua ühte paletti kasutada saan. Igatahes kaua! ;)
Kustuta